Nõuanded
Jõulukuuse ajalugu ja traditsioonid: millal kuusk tuppa tuua ja ära viia?
okt
Jõulukuusk on Eesti jõulude kõige äratuntavam sümbol, kuid kodudes on see tavaks olnud alles umbes poolteist sajandit. Selles artiklis heidame pilgu jõulukuuse ajaloole – Tallinna Raekoja platsist tänapäeva kunstkuuskedeni – ning vastame küsimustele, millal kuusk tuppa tuua ja millal see ära viia.
Selles artiklis
Igihaljas puu talvisel pööripäeval
Igihaljaid oksi kasutati talve tähistamisel juba enne kristlust. Aasta kõige pimedamal ajal meenutasid need, et elu jätkub ja kevad tuleb tagasi. Kristlikus traditsioonis hakkas igihaljas puu sümboliseerima igavest elu. Ehitud jõulupuu komme, nagu me seda tänapäeval tunneme, kujunes välja Saksa aladel. Legendi järgi tõi kuuse esimesena tuppa reformaator Martin Luther, kuid see lugu on pigem ilus pärimus kui tõestatud fakt.
Kas esimene jõulukuusk oli Tallinnas?
Tallinn peab end Euroopa esimese avaliku jõulukuuse kodulinnaks. Pärimuse järgi püstitas Mustpeade vennaskond 1441. aastal Raekoja platsile kuuse, mille ümber pidutseti ja tantsiti ning mis pühade lõpus põletati. Riia omistab sama au endale ja peab esimeseks oma 1510. aasta kuuske. Kummastki puust on teada vähe, nii et vaidlus on pigem sõbralik kui lõplikult lahendatav.
Raekoja platsi jõulukuusk on ka tänapäeval Tallinna jõuluturu keskpunkt. Linn valib igal aastal konkursi kaudu välja kauni ja suure kuuse, mis tuuakse vanalinna südamesse.
Kuidas kuusk koju jõudis
Kodune ehitud jõulukuusk levis 19. sajandil Saksamaalt üle Euroopa. Väga populaarseks sai see viktoriaanlikus Inglismaal 19. sajandi keskel, kui kuninganna Victoria abikaasa, saksa päritolu prints Albert, tõi kombe kuningakotta.
Ka Eestis sai kuuse tuppa toomise traditsioon alguse 19. sajandil. Varem olid talutares jõuluaja tähtsaimaks kaunistuseks põrandale toodud jõuluõled ja õlgedest valmistatud kaunistused. 20. sajandi alguses levisid paberehted: ajakirjades trükiti pühade ajal lehekülgi, kust sai ehteid välja lõigata. Kuuske ehiti ka küünalde, maiustuste ja klaasehetega, kuni 20. sajandil võtsid küünalde koha üle elektrilised tuled.
Kunstkuuse lugu: hanesulgedest PE-okasteni
- 19. sajand, Saksamaa. Jõulukuuskede jaoks raiuti nii palju puid, et metsade kaitseks hakati valmistama esimesi kunstkuuski. Need tehti roheliseks värvitud hanesulgedest, mis kinnitati traadist okstele.
- 20. sajandi esimene pool. Kasutusele tulid harjastest kunstkuused, mida valmistati harjatootmise tehnoloogiaga. Need olid sulgedest kuuskedest tugevamad ja kandsid rohkem ehteid.
- 1950.–1960. aastad. Moes olid läikivad alumiiniumist kuused.
- Alates 1980. aastatest. Turu vallutasid PVC-plastist kuused, mis jäljendavad päris okaspuud.
- Tänapäev. Parimatel kunstkuuskedel on PE-plastist okkad, mis valatakse päris oksa järgi ja on väga loomuliku välimusega.
Kui soovite teada, kuidas materjalid kuuse välimust ja hinda mõjutavad, lugege artiklit kunstkuuse hind: millest see sõltub.
Millal tuua jõulukuusk tuppa?
Vanasti toodi kuusk tuppa jõululaupäeval. Tänapäeval pannakse kuusk üha sagedamini üles juba advendiajal, et jõulumeeleolu kestaks kauem.
| Päris kuusk | Kunstkuusk | |
|---|---|---|
| Millal üles panna | Mitte liiga vara – soojas toas kuusk kuivab ja langetab okkaid | Juba advendiaja alguses või isegi varem |
| Hooldus | Vajab iga päev vett | Hooldust ei vaja |
| Kui kaua püsib | Sõltub toa soojusest ja kastmisest | Kogu jõuluaja kuni kolmekuningapäevani |
Kunstkuusk ei kuiva ega pudista okkaid nagu päris kuusk, seega võite selle üles panna nii vara, kui soovite. Lugege ka meie võrdlust kunstkuusk või päris kuusk – kumb valida.
Millal jõulukuusk ära viia?
Rahvakalendri järgi lõpeb jõuluaeg kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril. Siis on tavaks kuusk toast välja viia ja ehted kokku panna. Mõnel pool peetakse jõuluaja lõpuks ka nuudipäeva, 7. jaanuari.
Päris kuuske ei tohi panna olmeprügikasti. Viige see oma omavalitsuse kogumiskohta või jäätmejaama. Mitmes Eesti linnas kogutakse kuuski pärast pühi eraldi ja mõnel pool süüdatakse neist ühine kuuselõke. Kunstkuusk läheb lihtsalt tagasi karpi või hoiukotti – vaadake juhendit kunstkuuse kokkupanek ja hoiustamine.
Kunstkuused, mis teenivad Teid aastaid
Maksa kolmes võrdses osas 3 x 46.97€
Maksa kolmes võrdses osas 3 x 67.97€
Maksa kolmes võrdses osas 3 x 73.63€
Jätkake jõulukuuse traditsiooni kuusega, mis on igal aastal ühtviisi ilus. Tarne kulleriga 1–3 tööpäeva, alates 99 € tasuta.
Vaata kunstkuuskiKorduma kippuvad küsimused
Rahvakalendri järgi lõpeb jõuluaeg kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril, ning siis on tavaks kuusk toast välja viia. Mõnel pool hoitakse kuuske nuudipäevani, 7. jaanuarini.
Pärimuse järgi püstitas Mustpeade vennaskond 1441. aastal Tallinna Raekoja platsile Euroopa arvatavasti esimese avaliku jõulukuuse. Riia peab esimeseks oma 1510. aasta kuuske.
Traditsiooniliselt toodi kuusk tuppa jõululaupäeval. Tänapäeval pannakse kuusk sageli üles juba advendiajal. Kunstkuuse võite üles panna nii vara, kui soovite, sest see ei kuiva ega pudista okkaid nagu päris kuusk.
Päris kuuske ei tohi panna olmeprügikasti. Viige see omavalitsuse kogumiskohta või jäätmejaama – paljudes linnades kogutakse kuuski pärast pühi eraldi.
